 |
Vabadussõja Anija-Priske lahingu piirimärk
Asub Piibe maantee ääres Soodla küla territooriumil. Lahing toimus 4.01.1919 - 06.01.1919. Mälestusmärk avati 12.06. 1932.a. Lõhuti venelaste poolt 1940.a. Taasavati 2.08.1942.a. Lõhuti uuesti pärast 1945.a. Taasavati järjekordselt 23.06.1990.a. |
 |
Vabadussõja Kehra lahingu mälestusmärk
Lahing toimus 4.01.1919.a. Vikipalu raudteejaama juures. Mälestusmärk pidi avatama 23. juunil 1939.a. - iseseisvuseaja 20. võidupühal. Selleks tähtajaks ei saanud see aga valmis ja avamine lükati aasta võrra edasi. 23. juuniks 1940 oli aga võim vahetunud. Nii jäigi mälestusmärk avamata ja lõhuti hiljem okupantide poolt. Endise mälestusmärgi asukohas avati 23.06.2000.a. mälestuskivi. |
 |
Vabadussõja Vetla lahingu mälestusmärk
Asub Jägala jõe vasakul kaldal Vetla külas. Lahing toimus 5.01.1919 ja 06.01.1919. Mälestusmärk avati 26.06. 1932.a. Lõhuti venelaste poolt 1940.a. Taasavati 23.08.1942.a. Lõhuti uuesti pärast 1945.a. Taasavati järjekordselt 6.01.1990.a. |
 |
Vabadussõja Voose - Saia liini mälestusmärk
Mälestusmärk avati esmakordselt 20. juulil 1930.a. Vabariigi valitsuse esindajana pidas avamiskõne riigivanem J. Teemant. Sisse õnnistas ausamba Kose kirikuõpetaja R. Jõgis. Sammas lõhuti 13. oktoobri öösel 1940.a. Taaspüstitati 1989.a. Taastamise aluseks olid ausambast säilinud fotod. Ausammas avati taas 25. augustil 1991.a. |
 |
Mälestusmärk Viljandi Kommunistliku Kütipolgu võitlejatele Voosel
Vabadussõja Voose lahingu mälestusmärgi vahetus läheduses, 250m edela suunas. Kunstnike Jaak Soansi ja Arseni Mölderi teos Voose lahingus langenud punakaartlate mälestuseks. Mälestusmärk avati septembris 1969.a. |
 |
Mälestusmärk
1941.a. metsavendadena võidelnud Eesti Vabariigi sõjaväelenduritele ning neid abistanud talurahvale Raudoja külas.Mälestusmärk avati 24. juunil 2000.a. |
 |
Anija mõis
Asub Jägala-Kehra-Kose maantee ääres Anija külas. Mõisast on esimesi kirjalikke teateid 1482. aastast. Hoonet on erinevatel aegadel korduvalt ümber ehitatud. Oma praeguse varaklassitsistliku ilme sai mõisa häärber XIX sajandi algul. Mõisakompleks on üks paremini säilinud tervikansamblitest Eestis. Mõisa park on unikaalne võõrpuuliikide rohkuse poolest ja on looduskaitse alla võetud. Anija mõis on 18.saj. varaklassistsistlik mõisahoone, kus praegu asub küla raamatukogu ning muuseumituba, samas liigirohke park. |
 |
Pikva mõis
Asub Jägala-Kehra-Kose maantee ääres Pikva külas Mõisa mainitakse esmakordselt 1725.a. On teada, et 1727.a. ostis mõisa kindral Herman Jensen von Bohn. Kindral von Bohni poolt laenatud 3900 rubla moodustas lõviosa esimese eestkeelse "Piibli Raamatu" väljaandmiskuludest. www.pickwa.ee |
 |
Raudoja kõrtsihoone
Kõrtsihoone on ainuke säilinud maanteekõrts Piibe maantee ääres Jägalast kuni Käraveteni. Maja on tüüpiline XIX sajandi teisel poolel ehitatud kahe talliga kõrts. Raudoja kõrtsi üheks omapäraks tuleb lugeda tema väga suurt kõrtsituba pindalaga üle 40 m2 Oletatavasti on samal kohal olnud kõrts ka varasematel aegadel. |
 |
Oru sild
Sild Soodla jõel endises Koitjärve külas, mis ei vii mitte kuhugi. Samal kohal seisis samasugune sild XX sajandi algusaastatel, mil rahvakirjanik A.H. Tammsaare metsavahist vanem vend Jüri Hansen ta sinna ehitas. Silla taastasid põline koitjärvelane Jaak Veisserik ja Aegviidu metskond.
|
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}