Kehra linn
Kehra sai linna staatuse 1994. aastal ja oli administratiivüksuseks kuni 2002. aastani, millal toimus ühinemine Anija vallaga ja muutus vallasiseseks linnaks.
Ülevaade linnaosadest
Vana-asula
Kehra suurim ettevõte on põhja pool raudteed, Anija maantee ja Jägala jõe vahel paiknev AS-i Horizon paberitehas, mis toodab jõupaberit ja paberikotte. Tehasest läänes üle Anija maantee paikneb põhiliselt kahekorruselistest vanadest tööliselamutest koosnev Vana-asula linnaosa, mis tekkis koos tehasega. Vana-asulast läände jäävad AS Ruudus tootmishooned. Tehasest ida pool, Jägala jõe paremal kaldal paikneb hajaasustusega Ülejõe küla, mis ei kuulu halduslikult küll linnale, kuid on muutunud faktiliselt selle osaks. Seal asub AS Valsiniidu mööblivabrik, samuti ka kohalik "Kirde-Eesti" - üle kümne meetri kõrgused paberitehase aherainemäed. Tehasest põhja pool, Anija maantee ja jõe vahel asub ajalooline Kehra küla, mis praegu kuulub administratiivselt küll Paasiku küla alla. Traditsiooniliste talude hulgas paiknevad seal ka AS EKAR-trükk. Maanteesild üle Jägala jõe asub tehase põhjaküljel.
Linna keskus
Enamik linna ehitisi paikneb lõuna pool raudteed. Ligikaudu poole kilomeetri ulatuses on jõe ja Kose maantee vaheline ala kaetud pargiga ja hoonestatud hõredalt. Seal asus endise Kehra mõisa kompleks, ümber mille teeb Kose maantee väikese looga. Mõisapargis asub endisest mõisa viljakuivatist ümberehitatud Anija valla kultuurikeskus, pargi edelaosas aga vana koolimaja ja tervisekeskus. Alles on ka mõisa vana ait, jõe kaldal asuv endine härrastemaja ja muid hooneid. Mõisakeskusse 1980. aastatel ehitatud sovhoosi kontorit kasutab nüüd Kehra kogudus. Kose maantee algusosa on tänapäeval kujunenud linna keskuseks: selle põhjaosa läheduses paikneb raudteejaam; Kose maanteed ääristavad ka arvukad kauplused ning turuplats, selle põhjaosa läheduses paikneb uuesti avalikku kasutusse võetud raudteejaam ja perroonid.
Uusasula
Keskusest lõunas, Kose maantee lääneküljel paikneb Uusasula linnaosa, kus elab enamik Kehra elanikkonnast. Selle ehitamist alustati 1950tel aastatel seoses paberitehase laiendamisega. Uusasula on hoonestatud põhiliselt 3-5-korruseliste suurelamutega, kuigi ta edelaosas on ka paar eramute kvartalit. Uusasula põhjaosas, vana koolimaja vastas üle Kose maantee asub uus koolimaja. Vana koolimaja juurdeehitises, mis algselt ehitati kooli internaadiks, paikneb nüüd vallavalitsus. Lõunapoolseimad Uusasula majad ehitas endine Kehra sovhoos. Kose maantee ja Jägala jõekääru vahel asub staadion. Talviti algavad sealt suusarajad, mis suunduvad teisel pool jõge laiuvatesse suurtesse metsadesse.
Ülejõe
Mõisa vastas, jõe paremal kaldal jõekäärus asub väike Ülejõe linnaosa, mis koosneb eranditult eramutest ja ennesõjaaegsetest väiksematest üürimajadest. See rajati 1920.-30. aastail suvilapiirkonnana. Ülejõe linnaosa koos jõe äärde kasvama jäetud parkmetsaga on Kehra üks maalilisemaid kohti. Omapära lisavad veel kaks Jägala jõele rajatud rippsilda. Rippsildadest pääsevad üle vaid jalakäijad; autod peavad Ülejõele jõudmiseks tegema suure ringi: kasutama tehase juures olevat maanteesilda ja kahte raudteeülesõitu.
Põrgupõhja
Keskusest läänes, raudtee ääres paikneb eramutest koosnev Põrgupõhja linnaosa. See on teistest linnaosadest ligi kilomeeter eemal, olles eraldatud endise Kehra sovhoosi (mõisa) põldudega. Põrgupõhja ja Uusasula vahel, põllul künka otsas asub endise Kehra sovhoosi küllaltki suur masinakeskus, kus tänaseks on leidnud tegevuspaiga mitmed firmad: puutööstus, tankla ja autoteenindus.
Algse ülevaate koostas Valdo Praust, käesolevat teksti on muudetud ajas muutunud faktide osas.